Elektromagnetväli

on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad.

Vahelduvvoolu läbiminek kondensaatori plaatide vahel paiknevast mittejuhtivast ainest saab teoks muutuva elektrivälja vahendusel. Laaditava plaadi tugevnev elektriväli paneblaengukandjad teisel plaadil liikuma. Sellist nähtust nimetatakse nihkevooluks. 

On ka teada, et laengukandjate liikumisega kaasneb magnetväli. Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused, ning neid tuleb vaadelda sõltuvalt teineteisest.

Selle tõestas Faraday katsetulemuste põhjal esimesena jaatavalt šoti füüsik James Clerk Maxwell. Faraday oli näidanud, et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. Niisugune oletus tähendab aga elektri- ja magnetvälja vaatlemist ühtsena, millegi üldisema piirjuhtudena. Seda üldist objekti, elektri- ja magnetnähtuste ühist alget, nimetas Maxwell elektromagnetväljaks.

Maxwelli järeldus leidis katselise kinnituse, kui selgus, et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvvoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli, mille jõujooned parempoolsete (päripäeva kulgevate) pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda.

allikas: wikipedia